reede, 19. veebruar 2016

Vertikaalhaljastus



RONITAIMEDEGA VERTIKAALHALJASTUS
TUGEVUSED
  • Saab varjata vaateid, luua privaatsust ja meeleolu
  • Lihtsam hooldada
  • Taimed kasvavad kiiresti, neid saab suunata, piire moodustub kiirelt
  • Taimeruumi maksimaalne kasutamine
NÕRKUSED
  • Vajalikud tugiraamid, sõrestikud, kaared
  • Ronivate taimeliikide valik piiratud
  • 1-aastased ronitaimed väga soojanõudlikud, ei pruugi meil korralikult õitseda
 
VÕIMALUSED
  • Hoone seinte soojustamine taimevaibaga, müra summutamine, õhusaaste vähendamine, vihma eest kaitsmine, maja mikrokliima parandamine, suvel seinte jahutamine
  • Saab varjutada päikesepaistelisi terrasse
OHUD
  • Lemmikloomade kahjustused
  • Mõned taimed võivad hooneseinu kahjustada, murendada (suunata seinast eemale)
  • Mõni taim võib juurevõsudest vohama ja laiutama hakata
  • Taim kasvab liiga kõrgeks, raske hooldada



TAIMESEIN

TUGEVUSED
  • Saab varjata vaateid, luua privaatsust ja meeleolu
  • Lihtsam hooldada, ei pea maha kummardama
  • Ligipääs lihtsam kärpimiseks, lõikamiseks, kastmiseks
  • Parem õhuvahetus
  • Vähem kahjureid, taimed haiguskindlamad
  • Suureneb kasvatamise ruum
  • Teeb aia ilusamaks ja omapärasemaks
  • Sobib ka rõdule
  • Suur taimede valik
NÕRKUSED
  • Vajab kastmis- ja väetamissüsteemi
  • Vaja spetsiaalseid mooduleid, paneele
  • Meie kliimas raske hoida üle talve
 
VÕIMALUSED
  • Taimeruumi maksimaalne kasutamine
  • Põnev disain
  • Köögiviljade kasvatamine minimaalsel pinnal
  • Saab varieerida, igal aastal uus istutus
OHUD
  • Taim ei saa piisavalt toitaineid
  • Võib kergemini läbi kuivada
  • Kastmissüsteemi rikked, külmumised

 

Kasutatud kirjandus:
Kähr, A. Ronitaimed. Tallinn: Ajakirjade kirjastus, 2010
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=408
http://suursiil.ee/vertikaalhaljastus/

reede, 5. veebruar 2016

Pöetava kõrge okaspuuheki (1,5-2 m) rajamis- ja hoolduskava

Sobivad liigid: harilik kuusk, harilik elupuu, harilik kadakas, hiigel-elupuu, ida-jugapuu, kanada kuusk, must kuusk, euroopa lehis, mägimänd, siberi nulg


Tehtav töö Aeg Kasutatavad vahendid ja materjalid Materjalide kasutuskogus Märkused
mahamärkimine ideaalis eelmise aasta sügis, sama aasta kevad-suvi; enne istutamist nöör, vaiad, mõõdulint, vesilood, rihtlatt Sõltuvalt heki pikkusest  
hekikraavi kaevamine ideaalis eelmise aasta sügis, sama aasta kevad-suvi; enne istutamist mullafrees, labidas, hark, ämber, aiakäru kraavi laius 50 cm, sügavus ca 50 cm umbrohi eemaldada, pinnas tasandada, vajadusel lisada paremat mulda
varuväetise andmine enne istutamist väetis 1 ämbritäis orgaanilist väetist, 40 g superfosfaati, 20 g kaalisoola / 2 jm istikute juured ei tohi kokku puutuda mineraalväetistega
istutamine mai, september, nõuistikud kevadest sügiseni labidas, nöör, vaiad, istikud, käärid 2 istikut / jm vajadusel kärpida juuri, hoida istikuid juuripidi vees; tundlikud istutussügavuse suhtes, kastmise jaoks muldvall
kastmine kohe peale istutamist, kuni 2-3 järgmist suve vesi, kastekann, voolik, pihustiga ots 15-20 l / jm kuival sügisel ka hilissügisel enne külmade saabumist; parem harvem ja põhjalikult kui sageli ja vähe; õhtuti
multšimine peale istutamist multš, reha 5-10 cm paksune kiht kompost- või turbamuld
talveks katmine enne külmade tulekut tumeroheline kattematerjal, kuuseoksad ümber taime külmaõrnade taimede puhul; noored taimed katta kuuseokstega
väetamine N mais-juunis, PK sügisel või varakevadel väetis pigem vähem kui palju, istutusaegse varuväetise andmise korral ei ole 2 järgmist aastat vaja väetada pikaldaselt mõjuvad ja väiksema toimeainega väetised; kadakaid ja mägimände mitte väetada
hoolduslõikus augusti I pool, mägimänd kevadel hekilõikur, hekikäärid, nöör, teibad, aiaredel 1 kord aastas külgoksi pealt lõigatakse alles siis kui on saavutanud soovitava kõrguse
noorenduslõikus august oksakäärid külgokste kärpimine; vanad juga- ja elupuud moodustavad mõne sentimeetri pikkustest oksatüügastest ja uinuvatest pungadest tüve koores uue võra tagasilõikamise teel kuusehekki noorendada ei saa, vana hekk juuritakse välja


Kasutatud kirjandus:
H. Sarapuu "Hekid ja hekitaimed"
koost. M. Laane, Kodu ja Aia praktiline aiavihik "Hekid & varjuaed"

teisipäev, 26. mai 2015

Reflektsioon koolikaaslase tööle turbaaiast

Lugesin Piret Tiitsi tööd turbaaia rajamise kohta http://lillepeenrad.blogspot.com/2015/05/turbapeenar.html.


Tööst sain teada järgmist:
  • Soovitavalt rajatakse turbaaed varjulisse paika (päikeselises kohas tuleb valida heitlehised taimed, et vältida kevadist päikesepõletust)
  • Suurte puude all ei ole sobiv paik, kui puujuured on pindmised (vaher, kask, haab) ning imavad pinnasest kogu niiskuse
  • Turbaaed rajatakse kas tõstetuna või maa sisse, ääristamiseks sobivad turbapätsid, maakivid või puit. Jõhvikale meeldib rohkem maa sees olev peenar (ei jää kuivale)
  • Turbapätse tuleb enne paigaldamist vees leotada, peale paigaldamist lõigatakse välimine serv poolviltu maha, et pätsid paremini niiskust püüaksid
  • Turbapätse kinnitatakse grilltikkude või bambuskeppidega
  • Turbaaia täitmisel lisatakse turvast algul kuhjaga, aja jooksul vajub see 15-20 % kokku, turvast tuleb pidevalt kasta ja segada, et see märjaks saaks
  • Okaspuudele tuleb istutusauku mulda juurde segada
  • Taimed istutatakse selliselt, et juurekael oleks turbaga tasa
  • Hooldamisel peab vaatama, et kastmisvesi oleks pehme ja kergelt happeline (vihma-, rabavesi)
  • Kõiki hapulembelisi taimi väetatakse kord aastas varakevadel rododele või mustikatele mõeldud väetisega
  • Päikeselisel kasvukohal tuleb igihaljaid taimi kevadel päikese eest varjutada
  • Turbaaias saab kasvatada kõiki hapulembeseid taimi: igihaljaid rododenroneid, asaleasid, mustikaid, pohli, eerikaid, kalmiaid, kenarbikku, küüvitsat, magnooliaid


teisipäev, 5. mai 2015

Kiviktaimla

 Aednik Arnold Hannust räägib kiviktaimla rajamisest.

Hansaplanti puukooli tootmijuht Mihkel Saar annab juhiseid, kuidas oleks õige alustada mägitaimla loomist ning kui suuri kive, missugust pinnast ja taimestust sinna valida.



"Kaunis kiviktaimla" TM kodu & ehitus 7/2013
"Kiviktaimla rajamine, kiviktaimla muudab aia mitmekesisemaks" rodoaed blogi
"Kiviktaimlad" Õismäe Haljastus
"Kiviktaimla taimed" Elise Aed
"Paradiisiaiad - aiasaade kõigile" Saates antakse ülevaade, kuidas kiviktaimlat praktiliselt rajada

Eespool kirjeldatud materjale pean usaldusväärseks, sest nõuandeid annavad oma ala asjatundjad. Nõuanded kattuvad paljuski sellega, millest kirjutavad kiviktaimla rajamist kirjeldavad raamatud. Veebis on info kompaktsem, kontsentreeritum.

Kiviktaimlas ehk alpinaariumis saame kasvatada mägedest pärit taimi, mis on harjunud täispäikesega ja vihmavee kiire äravooluga. Nõuetekohaselt rajatud kiviktaimla peaks sarnanema kivimite vormidega looduses.

Koduaia kiviktaimla rajamiseks on ideaalne koht lõunasse (edelasse) avanev nõlvak, selle puudumisel võib soovitud kujuga kõrgendiku ise kokku kuhjata.

Oluline on meeles pidada järgmist:
  • asukoht peaks olema päikesele avatud;
  • paekive ja põllukive ei kasutata läbisegi. Eelistatakse võimalikult suuri kive, mis on poolenisti mattunud maasse - nii jääb loomulikum mulje;
  • hea tulemuse ja edaspidise mõistliku hoolduse nimel tuleb muld väga hoolikalt umbrohujuurtest puhastada. Mulla võiks võrdsetes osades kokku segada aiamullast, kompostist ja jämedast liivast;
  • savika pinnase puhul tuleks rajada killustikust drenaažikiht, mis eraldatakse mullast filterkangaga;
  • kiviktaimlasse sobivad kääbuspuud ja-põõsad, padjandtaimed, tihedat katet moodustavad vaiptaimed, alpiaia püsikud, mägisibulad, madalad sibullilled. Taimi võiks istutada suuremate värviliste laikudena - nii jääb tulemus efektsem;
  • lõpuks kaetakse taimede ümbrus killustiku multšiga – nii jääb kenam, muld püsib niiskem ja rohimistööd on vähem;
  • et säilitada kiviktaimla loomulik kuju ja taimede terved võrsed, tuleb edaspidise hoolduse käigus piirata taimede levikut, taimi regulaarselt piirata, täiendada multšikihti.
Kiviktaimla selgrooks on suured kivid, siis tulevad okaspuud, lehtpõõsad ja muud taimed.

Kuna plaanin kiviktaimla rajamist, siis allpool olevas rohttaimede valikus on enamasti taimed, mis aias juba kasvavad ning kiviktaimla rajamisel on nad nii öelda omast käest võtta.






ROHTTAIMED
Kõrgus Õitsemine    Pilt
Aubrieeta (Aubrieta) 5-15 cm mai - juuni

Kaukaasia hanerohi (Arabis caucasica) 'Flore Pleno' 10 - 20 cm aprill - mai

Padjand-leeklill (Phlox subulata) 10 - 15 cm mai - juuli

Nurmnelk (Dianthus deltoides) 10 - 30 cm juuni - september

Harilik merikann (Armeria maritima) 5 - 30 cm mai - juuli

Punane bergeenia (Bergenia purpurascens) 30 - 50 cm aprill - mai

Karpaadi kellukas (Campanula carpatica) 15 cm juuni - september

Karvane kadakkaer (Cerastium tomentosum) 10 - 15 cm mai - juuni

Kaukaasia kitsekakar (Doronicum orientale) 20 - 50 cm aprill - juuni

Tähkjas liatris (Liatris spicata) 40 - 90 cm juuli - august

Armeenia kobarhüatsint (Muscari armeniacum) 15 - 30 cm aprill - mai

Harilik karukell (Pulsatilla vulgaris) 15 - 30 cm aprill - mai

Arendsi kivirik (Saxifraga x arendsii) 5 - 25 cm aprill - juuni

Harilik kukehari (Sedum acre) 5 - 20 cm juuni - september

Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) 5 - 10 cm juuni - oktoober

Alpi jänesekäpp (Leontopodium alpinum) 10 - 20 cm juuni - juuli

Kõrvikpriimula (Primula auricula)  10 cm mai - juuni

PUITTAIMED
Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) 'Atropurpurea Nana' 50 cm juuni


Harilik kadakas (Juniperus communis) 'Repanda' 20 - 40 cm

Harilik kuusk (Picea abies) 'Little Gem' 30 - 50 cm

Kääbus-mägimänd (Pinus mugo var. pumilio)  100 cm

Palsaminulg (Abies balsamea) 'Nana' 30 - 50 cm

Väike mandlipuu (Prunus tenella) 50 - 120 cm aprill - mai

Mägiebaküpress (Chamaecyparis pisifera) 'Baby Blue' 150 cm

Dammeri tuhkpuu (Cotoneaster dammeri) 'Coral Beauty' 30 - 50 cm mai - juuni

Maadjas luudpõõsas (Cytisus decumbens) 15 - 20 cm mai - juuni

Tiivuline leetpõõsas (Genista sagittalis 20 - 30 cm mai - juuli




AHAA-efekti tekitas fakt, et kivid, mida kasutada, peaksid olema võimalikult suured. Veel olin seni arvanud, et bergeenia on rohkem varjutaim, kuigi mul endal kasvab see rõõmsalt maja päikesepoolsel küljel. Sain teada, et see sobib suurepäraselt ka kiviktaimlasse ja on üldse igati leplik taim.

 

Kasutatud materjalid:


https://www.youtube.com/watch?v=yvnYqUxIjZY
https://www.youtube.com/watch?v=UB3XjkFrfQQ
https://www.youtube.com/watch?v=44voBu8hkPs
https://www.youtube.com/watch?v=PkfNJbzhpbs
http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422
http://www.rodoaed.ee/kiviktaimla-rajamine-kiviktaimla-muudab-aia-mitmekesisemaks/
http://haljastus.com/kiviktaimlad/
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_cat_id=93
http://paradiisiaiad.ee
H. Hackstein, W. Wehmeyer, Kiviktaimla leksikon, Maalehe Raamat, 2007
P. Himmelhuber, Kaunis kiviktaimla, Tormikiri, 2004

Kasutatud pildid:
    http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/aubrieeta.htm
    http://www.plantes-shopping.fr/articles/genista-sagittalis.html