Suvelilled

1.       Koosta suvelillede SWOT analüüs 

2.       Võrdle, seemnete skarifitseerimist ja stratifitseerimist. Mis need on?

Skarifitseeritakse paksukestalisi seemneid idanemise kiirendamiseks. See tähendab seemnekesta mehhaanilist (hõõrumine, kraapimine), keemilist (hapetega) või termilist (keeva veega) vigastamist, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks.

Stratifitseeritakse seemneid, mis vajavad idanemiseks eelnevat puhkeperioodi. See on seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimi tingimustele teatud aja jooksul  ehk terve kompleks kunstlikult loodud tingimusi, mis soodustavad seemnete ettevalmistust idanemiseks.

3.       Põhjenda, miks on suvelilli otstarbekam seemnetega paljundada. Kuidas seemnetega paljundamine toimub? (Kui sinu arvates polegi suvelilli otstarbekas seemnetega paljundada, siis põhjenda sedagi.)

Suvelilled on enamasti üheaastased taimed, mida kasutatakse eelkõige suvistel peenardel. Talve nad meil välitingimustes üle ei ela ja hukkuvad. Kui taimed, mis oma kodumaal on püsikud, enne külmade saabumist kasvuhoonesse või talveaeda tuua, siis saab neid ka ületalve hoida ja kevadel pistikutega paljundada. 

Otstarbekam on suvelilli siiski seemnetega paljundada, sest see võimaldab saada korraga palju taimi ja taimed on tervemad, viirused ei kandu edasi. Samuti on seemneid lihtne transportida, mis teeb liikide hankimise mugavaks.

Seemnetega paljundamisel puutume kokku järgmiste töövõtetega: külvi ettevalmistamine, külv, külvijärgne hooldamine, vajadusel pikeerimine, potistamine ja hooldustööd taimede ettekasvatamisel. Tööde loetelu sõltub sellest, kas seemned külvatakse otse kasvukohale või kasvatatakse taimed kasvuhoones ette. Külvikoht valitakse olenevalt taimede kasvuaja pikkusest ja külvist õitsemiseni kuluvast ajast. Kui taimede kasvuperiood on pikk ja külvist õitsemiseni kulub rohkem aega, siis kasutatakse ettekasvatamist.

Kasutatud kirjandus:

http://www.seemnemaailm.ee/

http://aianduskool.ee/rohttaimed/

Teras, R. Seemnest suureks. Ajakirjade Kirjastus, 2009

Lillede klassifikatsioon

1.      Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid.

	Üheaastased	Kaheaastased	Mitmeaastased
Nimetus	Suvikud	Tihti loetakse suvikuteks	Püsikud
Eluiga	Õitsevad ja viljuvad ainult üks kord (1 aasta jooksul)	Esimesel aastal kasvatavad varred ja lehed, teisel aastal õitsevad ja viljuvad	Eluiga pikem kui kaks aastat
Näited	Lõvilõug Aedaster Pruudisõlg Lobeelia Kipslill	Habenelk Kollane karikakar Verev sõrmkübar Aed-tokkroos Mets-lõosilm	Pärl-hõbeleht Villane nõianõges Väike igihali Siberi võhumõõk Aed-leeklill

2.      Arutle, mis võib juhtuda, kui lilletaim(ed) istutada ebasobilikule kasuvukohale (valgus, mulla viljakus, niiskus). Miks on tähtis taimede kasvukoha nõudetega arvestada? Too näiteid.

Taimede kasvamiseks ja arenemiseks on vajalikud valgus, õhk, soojus, vesi ja mineraalained. Kõiki neid välistingimusi vajavad taimed oma eluks pidevalt. Neist ühe tingimuse puudumisel pidurdub taimede kasvamine  või arenemine.

 

Kui algselt lubjarikka ja niiske pinnase poolvarjutaim on aias sattunud hoopis päikeselisele ja võibolla ka liiga toitainevaese mullaga kohale, siis tuleb taime elus hoidmiseks ja õitsemiseks teda väetada ja kasta. Kui lilletaim on istutatud õigesse kohta, vähendab see tunduvalt aega, mis tuleb tema eest hoolitsemisele kulutada. Loomulikult peab ka pinnas olema õigesti ette valmistatud.

Näiteks hostad vajavad toitaineterikast ja vett hästi läbilaskvat mulda. Savises pinnases võivad nad ka kergesti mädanema minna. Liivases mullas aga võib tekkida toitainete- ja niiskuse puudus, mis põhjustab taimede kängumist ja dekoratiivsuse vähenemist.

 

3.  Vali enamlevinud sugukondade hulgast 3 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/ või raamatutest valitud sugukondade peamisi morfoloogilisi tunnuseid. Koosta võrdlev tabel.

 

	Maavitsalised	Nelgilised	Karelehelised
Üldist	Rohttaimed, väänkasvud, poolpõõsad, harva põõsad ja väikesed puud.	Ühe- või mitmeaastased rohttaimed, harva poolpõõsad.	Ühe- kuni mitmeaastased, enamasti karvased kuni karedakarvased rohttaimed, harvemini poolpõõsad.
Vars	Varre anatoomilises ehituses on iseloomulik bikollateraalne juhtkimp, kus ksüleem asetseb kahe floeemi vahel.	Vars sageli sõlmine.	Vars ruljas.
Leht	Lehed harilikult lihtlehed, vahelduvad.	Lehed vastakud, enamasti kitsad, terveservalised lihtlehed, vahel abilehtedega.	Lehed vahelduvad, harva vastakud, enamasti teravaservalised, abilehtedeta.
Õied	Õied korrapärased, enamasti viietised, liitlehised. 5 kokkukasvanud tupplehte ja samuti enamasti 5 kokkukasvanud kroonlehte.	Õied tavaliselt mõlema-, harvemini ühesugulised, korrapärased, üksikult või siis pöörisjas ebasarikas, kobarjas õisikus. Õiekate kaheli, harvemini lihtne. Tupp ja kroon viietised, harva neljatised. Tupp lahk- või liitlehine. Kroonlehed sageli pinnukese ja naastuga.	Õied mõlemasugulised, viietised, liitlehised, tavaliselt korrapärased, harva veidi korrapäratud ühekülgseis tigujalt keerdunud õisikuis. Kroon lühikese putke ja viiehõlmalise lameda, kellukja või lehterja ülemise, laieneva osaga.
Tolmukad	Tolmukaid niisama palju kui krooni tipmeid.	10, kahes ringis, harva 5.
Sigimik	Sigimik ülemine, kahepesaline, sigimiku vahesein viltu asetatud. Emaka alusel meenääre, mis eritab mesimahla.	Sigimik ülemine, 1-pesaline või alusel 2-5-pesaline.	Sigimik ülemine, tavaliselt 4-pesaline.
Vili	Mari, kupar või karp.	Hammastega avanev kupar või mitteavanev pähklike. Paljuseemneline kupar.	Vili jaguneb neljaks pähklikeseks.
Seemned	Seemned endospermiga.	Levivad peamiselt tuule abil, ainult võsalille seemneid levitavad sipelgad.
Muud	Taimedele iseloomulik alkaloididesisaldus (mürgised mõrumaitselised ained rakumahlas), mis kaitsevad taimi taimtoiduliste loomade eest.	Domineerib risttolmnemine  putukate abil

 

Kasutatud materjalid

 

Viks A. Aiandus väikeaedades. Tallinn: Valgus, 1985.

 

Alanko P. Püsililled. Tallinn: Varrak, 2009.

 

Raudsepp L. Eesti õistaimi. Tallinn: Valgus, 1981.

 

Süvalepp A., Süvalepp M. Madalakasvulised püsililled. Tallinn:Valgus, 1976.

 

http://ak.rapina.ee/katrinu/hostad_2014a/nuded_kasvukohale.html

 

 

Rohttaimed ja haljastus. Põhimõisted

Ülesanne 1

Ülesanne 2

1.  Sort: ‘Queen Charlotte’

2.  Liiginimi eesti keeles: jaapani ülane

3.  Liiginimi ladina keeles: Anemone hupehensis var. japonica

4.  Perekond eesti keeles: ülane, Anemone

5.  Sugukond: tulikalised, Ranunculaceae

6.  Tunnus: varieteeti näitab ladinakeelses nimes olev var.

Foto pärineb aadressilt: http://www.gardenworldimages.com/Details.aspx?ID=47871&TypeID=1&searchtype=simple&contributor=0&licenses=1,2&sort=REL&cdonly=False&mronly=False