kolmapäev, 7. jaanuar 2015

Püsililled


1.      Too välja püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega.

Võrreldes suvelilledega on püsikud vähese hooldusvajadusega, pikaealised ja vastupidavad. Püsililli tasub kasvatada ka nende pidevalt muutuva välimuse pärast. Lisaks õitsemisele saame imetleda esimeste võrsete ilmumist, kasvu edenemist ning õite närbudes lehestiku ja viljade kaunidust.

Peenrakujundajale on püsililled pisut suurem väljakutse kui suvelilled. Kui üheaastaste taimede puhul on juba istutades nende kuju ja värv enamasti sama, mis hiljem, siis püsikupeenrale on omane pidev muutumine. Vastupidiselt suvelilledele õitsevad püsikud kogu kasvuperioodist vaid lühikesel ajavahemikul, seepärast on peenra kujundamisel tähtis arvestada ka lehtede värvi ja faktuuriga.

Püsikute eluiga võib olla väga erineva pikkusega. Mõned neist kasvavad aastakümneid ühel kohal, muutudes üha kaunimaks. Sageli on aga nii, et püsik peab mõne aasta kasvama, enne kui ilmuvad esimesed õied või kuni taim on lõplikult kohanenud. Pikaealiste püsikute ümberistutamine häirib tihti taimede arengut ning nad võivad jääda aastaks-paariks kiratsema.

Leidub püsikuid, kes õitsevad rikkalikult juba esimesel aastal, kuid ei ole eriti pikaealised. Nad annavad sobilikes kasvukohtades ka isekülvi, hoolitsedes nii oma püsimajäämise eest aias.
Kuna paljud püsikud külvavad end ise, tuleks jälgida, et kiiresti arenevad liigid teisi liike ära ei lämmataks. Täitetaimeks püsikud hästi ei sobi.

2.       Millist vegetatiivse paljundamise viis soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja millist mitte? Põhjenda, lisa näiteid.


Kõige kergem, kiirem ja kindlam viis püsikute paljundamiseks kodustes tingimustes on puhmiku jagamine. Taimede mullast väljakaevamine ja põhjalik jagamine on eelkõige hooldustegevus, kuid paljundamine toimub selle käigus. Tükeldamisega noorendatud, värskesse pinnasesse istutatud ja umbrohust vabastatud püsikud näevad kordades paremad välja kui aastaid ühel kohal virelenud suguvennad.　
 
Arvestada tuleb sellega, et mõningad väiksemad püsikud, näiteks sinilill, on jagamisõrnad. Sellisel juhul tuleb hoiduda liiga väikesteks tükkideks jagamisest.
 
Kõige lihtsam on püsililli paljundada veel võsundite abil. Selliselt võib jagada näiteks hõbelehte, mandel-piimalille, metsvitsa, füüsalit või igihali. Läbilõigatud võsund koduneb tavaliselt kiiresti uues kasvukohas, eriti kui sel on juba väikesed juured olemas.
 
Pistikutega paljundamine on veidi keerulisem ja nõuab oskust ning hoolsust. Juurutamisfaas on töömahukas ja nõuab täpsust. Taimede kasvatus kestab 2-4 aastat. Varrepistikutega võib jagada näiteks kukekannust, murtudsüda ja kivirikku, juurepistikutega aga karusõrga, idamagunat, ogaputke või kurereha.
 
Sibullilli saab paljundada tütarsibulatega, mis emasibula küljest lahti murtakse ning seejärel kas kasvukohta või pottidesse maha istutatakse..
 
Vähemlevinud võrsikutega paljundamist kasutatakse taimede puhul, mille korral teised võtted ei anna häid tulemusi. Võrsikutega saab paljundada näiteks nelke või kipslilli.
 
Mõistlik on valida paljundamise viis lähtudes taimest, paljundamise eesmärgist ja enda oskustest.
 
3.       Taimede kasvukohanõuded.
 
Soovitan päikselisele kasvukohale, kuiva ja toitainevaesesse mulda planeerida harilikku kukeharja (Sedum acre), nurmnelki (Dianthus deltoides), harilikku mägisibulat (Sempervivum montanum), kassisaba (Veronica spicata) ja harilikku karukella (Pulsatilla vulgaris).















 Joonis 1. Päikeselise, kuiva ja toitainetevaese mullaga kasvukoha taimestamiseks sobilikud taimed.

Taimede pildid pärinevad järgmistelt veebilehtedelt:



Poolvarju, toitaineterikkasse mulda sobivad laialehine kellukas (Campanula latifolia), kilpleht (Darmera peltata), ümaralehine kivirik (Saxifrage rotundifolia), soo-kurereha (Geranium palustre) ja sinine käoking (Aconitum napellus).
















Joonis 2. Poolvarjus, toitaineterikka mullaga kasvukoha taimestamiseks sobilikud taimed.

Taimede pildid pärinevad järgmistelt veebilehtedelt:
Varjulisele kasvukohale, happelisse mulda soovitan harilikku lõokannust (Corydalis solida), rootsi kukitsat (Cornus suecica), tipmist puksrohtu (Pachysandra terminalis) ja jaapani priimulat (Primula japonica).



















Joonis 3. Varjulise, happelise mullaga kasvukoha taimestamiseks sobilikud taimed.

Taimede pildid pärinevad järgmistelt veebilehtedelt:

 
Kasutatud kirjandus:

Barlage, A., Berger, F. Suur püsikuraamat. Tallinn: Varrak, 2012
Alanko, P. Püsililled. Tallinn: Varrak, 2009
Annist, J. Istutamise kunst. AS Ajakirjade Kirjastus, 2008





Postitaja: kell

2 kommentaari:

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)